Kas teadsid, et Euroopa Liidu merede ja sisevete seisundit hinnatakse iga kuue aasta järel ühiste eeskirjade alusel? See tähendab, et kogu meie piirkonnas on ühised veemajanduse eesmärgid: saavutada ja säilitada vähemalt hea ökoloogiline seisund nii siseveekogudes kui ka meres. Lisatud kaartidel peaksid kõik veekogud olema sinised või rohelised.
See eesmärk on sätestatud Euroopa Liidu veepoliitika raamdirektiivis. Klassifitseerimise abil tehakse kindlaks veekogud, kus eesmärkide saavutamiseks on vaja täiendavaid meetmeid. Veekogude seisundit hinnatakse iga kuue aasta järel.
Läänemere seisund on endiselt murettekitav
Soome Keskkonnaministeerium tuletab meelde, et Läänemerd mõjutavad jätkuvalt eutrofeerumine, teatavad ohtlikud ained ning merealade üha intensiivsem kasutamine. Samal ajal on mõnes Soome merepiirkonnas näha paranemise märke.
Eutrofeerumist põhjustab toitainete, eelkõige lämmastiku ja fosfori, suur sisaldus merevees. Toitainete sisaldus Läänemeres saavutas haripunkti 1980.–1990. aastatel. Pärast seda on see stabiliseerunud või vähenenud.
Kõige ohtlikumate keskkonnakahjulike ainete kasutamine on keelatud ning nende sisaldus meres on vähenenud. Praegu valmistavad enim muret teatud leegiaeglustid.
Mereprügi probleemile pööratakse üha rohkem tähelepanu – suurem osa prügist on plast. Ka veealune müra häirib mereelustikku.
Merekeskkonna seisund on vastuoluline – osa ökosüsteemist on heas, osa halvas seisundis. Kõige enam halvendab olukorda eutrofeerumine, kuid mõju avaldavad ka võõrliigid, süvendustööd ja rannikuehitus. Merepõhja ja mere toiduvõrgustiku seisund on kõige halvem Soome lahes ning paranemise märke ei ole veel näha. Pesitsevatest merelindudest on kõige halvemas olukorras põhjaloomadest toituvad liigid, samal ajal kui taimtoiduliste lindude arv on kasvanud. Hülgepopulatsioonid on üldiselt suurenenud, kuid paljud siirdekalad on endiselt ohustatud.
Soome veekogud
Soome Keskkonnaministeeriumi andmetel on Soome veekogude seisund jäänud võrreldes 2019. aasta eelmise hinnanguga valdavalt muutumatuks.
Soome järvedest on 79% ning jõgedest 55% hea või väga hea ökoloogilise seisundiga. Rannikuvete seisund on halvem – ainult 6% rannikuvetest on heas seisundis. Põhjaveekogumitest on 97% hea keemilise seisundiga, kuid märgata on kerget halvenemist.
Järgmine veekogude seisundi hinnang avaldatakse 2028–2033 piirkondlikes veemajanduskavades, milles esitatakse konkreetsed meetmed veekogude seisundi parandamiseks.
Joonis. Soome pinnavete esialgne ökoloogiline seisund 2026
Eesti veekogud
Samuti on Eestis 27% järvedest ja 58% jõgedest hea või väga hea ökoloogilise seisundiga. Rannikuvete seisund ei ole hea. Põhjaveekogumitest on 99% hea keemilise seisundiga. Eesti andmed pärinevad Eesti WISE-i riigiaruandest.
Joonis. Eesti pinnavete ökoloogiline seisund 2025
Loe lähemalt piirkonna veebilehe Läänemere rubriigist.