Keskkonna seisund
Läänemere seisund on endiselt murettekitav
Inimtegevus kahjustab Läänemere keskkonda mitmel viisil. Võõrliigid levivad uutele aladele laevaliikluse kaudu, toitained ja kahjulikud ained jõuavad merre maismaalt ja meretranspordist ning plastide ja sünteetiliste kiudude kasutamise kasv põhjustab merede risustamist. Laevaliiklus, ehitus, meretuulepargid ja muu mere kasutamine tekitavad ka veealust müra ning muudavad hoovusi, lainetust, vee temperatuuri ja soolsust.
Veehoiu eesmärk aastaks 2027 on, et kõik veekogud saavutaksid vähemalt hea seisundi ning et veekogude seisundi halvenemist välditaks kogu Euroopa Liidus. Joonis näitab Soome sisevete ja rannikuvee seisundit 2019. aastal. Roheline ja sinine tähistavad head ja väga head seisundit. Veekogude seisundit hinnatakse iga kuue aasta järel.
Läänemere seisundit jälgitakse pidevalt. Seireprogrammides vaadeldakse eutrofeerumist, vee kvaliteeti, mereelustikku ja teisi mere heaolu näitajaid. Tulemuste põhjal hinnatakse iga valdkonna seisundit. Eesmärk on saavutada hea seisund kõigis valdkondades.
Selleni on veel pikk tee. Seda näitavad näiteks Soome Keskkonnakeskuse (SYKE) 2023. aasta augustis avaldatud merepõhja fosfori- ja hapnikusisalduse kaardid. Hapnikukaardil tähendab punane hapnikuvaest või hapnikuta merepõhja ja sinine head seisundit. Põhja vajunud orgaaniline aine laguneb, kulutades hapnikku ja vabastades fosforit. Järgmisel suvel seotakse fosfor taas kasvavatesse vetikatesse. Fosfori jõudmist veekogudesse tuleb vähendada ning võimaluse korral seda ka eemaldada.
Viimastel aastakümnetel on vee temperatuuri tõus olukorda veelgi halvendanud.
Teave Läänemere ja veeolude kohta on saadaval mitmetel veebilehtedel, sealhulgas keskkonna- ja veeinfoportaalidel.
https://www.ymparisto.fi/fi/ympariston-tila/vesi/itameren-tila
https://www.ymparisto.fi/fi/luonto-vesistot-ja-meri/meri/suomen-meriympariston-tila-2024
https://itameri.fi/itameren-tila/merenpohjan-tila-2/hapettomat-pohjat/
https://www.europarl.europa.eu/topics/en/article/20250428STO28142/europe-swaters-key-challenges-and-eu-solutions
https://www.vesi.fi/teemasivut/
https://www.vesi.fi/karttapalvelu/
Soome ja Eesti pinnavete ökoloogilisest seisundist
Euroopa Liidu veemajanduse eesmärk on saavutada ja vähemalt säilitada pinnavete ning merevete hea seisund. See eesmärk on sätestatud veepoliitika raamdirektiivis. Klassifitseerimise alusel määratakse kindlaks veekogumid, kus eesmärkide saavutamiseks on vaja rakendada meetmeid. Seisundit hinnatakse uuesti iga kuue aasta järel.
Soome veed
Soome Keskkonnaministeeriumi andmetel on veekogude seisund võrreldes 2019. aasta eelmise hinnanguga jäänud üldjoontes muutumatuks.
79 protsenti järvedest ja 55 protsenti jõgedest on hea või väga hea ökoloogilise seisundiga. Rannikuvete seisund on kehvem – vaid 6 protsenti rannikuvetest on heas seisundis. 97 protsenti põhjaveekogumitest on hea keemilise seisundiga, kuid nende seisundis on märgata kerget halvenemist.
Kalade elavhõbedasisaldus ületab piirväärtust ligikaudu pooltes veekogumites. Lisaks on mõnes veekogumis mõõdetud piirväärtusi ületavaid nikli, kaadmiumi ja perfluorooktaansulfonaadi (PFOS) sisaldusi.
Praegu avaldatud klassifitseerimistulemused on esialgsed. Järgmine veekogude seisundi hinnang lisatakse piirkondlikesse veemajanduskavadesse aastateks 2028–2033, milles esitatakse konkreetsed meetmed veekogude seisundi parandamiseks.
Joonis. Soome pinnavete esialgne ökoloogiline seisund 2026
Eesti veed
Samamoodi on Eestis 27 protsenti järvedest ja 58 protsenti jõgedest hea või väga hea ökoloogilise seisundiga. Rannikuvete seisund ei ole hea. 99 protsenti põhjaveekogumitest on hea keemilise seisundiga. Eesti andmed pärinevad WISE Eesti riigiaruandest.
Joonis. Eesti pinnavete ökoloogiline seisund 2025
Hinnang
Vete seisundit hinnatakse inimtegevusest põhjustatud muutuste alusel. Ökoloogilise seisundi hindamine hõlmab bioloogilisi, füüsikalis-keemilisi ja hüdromorfoloogilisi tegureid. Keskseks mõisteks on veekogum. Veed on jaotatud veekogumiteks, mille piires tuleb saavutada hea ökoloogiline seisund.
Bioloogiliste kvaliteedinäitajate hulka kuuluvad fütoplankton, veetaimed, vetikad, makrovetikad, põhjaloomastik ning kalad.
Füüsikalis-keemiliste näitajate hulka kuuluvad üldfosfor, üldlämmastik, pH ja vee läbipaistvus. Lisaks võidakse veekogumis määrata erinäitajaid, nagu aluselisus, ammooniumlämmastik, happesus, hapnikuküllastus, lahustunud hapnik, keemiline hapnikutarve (KHT), hõljuvaine sisaldus, temperatuur, orgaanilise süsiniku üldsisaldus (TOC), hägusus, elektrijuhtivus, värvusarv, bakterid ja enterokokid, raud, fosfaatfosfor ning soolsus.
Hüdromorfoloogiliste näitajate hulka kuuluvad muu hulgas jõgede vooluhulgad, veetaseme muutused ning veekogu põhja seisund.
Teave Läänemere ja veeolude kohta on saadaval mitmetel veebilehtedel, sealhulgas keskkonna- ja veeinfoportaalidel.
https://www.syke.fi/fi/tietoa-meista/uutiset/uudet-ohjeet-jokien-jarvien-ja-rannikkovesien-tilan-luokitteluun
https://helda.helsinki.fi/bitstreams/defcde15-ef25-4541-979f-c395a6e26380/download
https://water.europa.eu/freshwater
Kliimamuutus
Kliimamuutus on üks tõsisemaid keskkonnaprobleeme, millega inimkond silmitsi seisab. See on seotud bioloogilise mitmekesisuse vähenemise ning jätkusuutmatute tarbimis- ja tootmisharjumustega.
Kliimamuutus Läänemeres
Kui talved muutuvad soojemaks ja sademed sagenevad, soojeneb Läänemeri, jääkate väheneb ja vee soolsus langeb. Sarnast merd ei ole mujal maailmas.
Mere temperatuur on alates 1980. aastast tõusnud umbes 2 °C ja prognooside järgi tõuseb Põhja-Läänemeres veel 2–4 °C aastaks 2100. Jääkatte ulatus võib väheneda poole võrra. See võib aidata tuultel hapnikku sügavamatesse veekihtidesse segada, kuid samal ajal võivad mere enda protsessid suurendada hapniku tarbimist. Vesi kihistub tugevamalt, mis võib suurendada hapnikupuudust. Merepind tõuseb ning talvised vihmad toovad merre rohkem toitaineid ja pinnast. Eutrofeerumine ja sinivetikate vohamine sagenevad.
Kliimamuutus ja AMOC
Soome kliimat mõjutab tugevalt Põhja-Atlandi ringlus AMOC (Atlantic Meridional Overturning Circulation). Seda juhivad tuuled ja vee tiheduse erinevused. Ekvaatori lähedal olev soe pinnavesi voolab põhja poole, annab atmosfääri soojust ja muutub tihedamaks ning vajub sügavamale. Samal ajal voolab külmem vesi põhjast lõuna poole merepõhja lähedal.
.
.
AMOC-i tähtsaimad soojad hoovused on Golfi hoovus ja Põhja-Atlandi hoovus. Golfi hoovus kannab sooja vett Kariibi merest piki Põhja-Ameerika idarannikut ja edasi kirde suunas Põhja-Euroopa poole. Tänu sellele on Põhja-Euroopa kliima pehmem kui samadel laiuskraadidel asuvates piirkondades, näiteks Kanadas.
Kliimamuutuse tõttu kaotab põhja poole liikuv pinnavesi vähem soojust ning süsteemi seguneb üha rohkem magevett. Seetõttu prognoositakse AMOC-i nõrgenemist. Kiire aeglustumine on võimalik, kuid praegu peetakse seda ebatõenäoliseks.
Põhjamaade raport AMOC-i ringluse võimalike murdepunktide kohta kutsub üles tugevamale kliimaleevendusele, jälgimisele ja valmisolekule.
5. veebruaril 2026 avaldatud raport koondab teaduslikke teadmisi AMOC kokkuvarisemise võimalike mõjude kohta Põhjamaades ning annab soovitusi poliitikakujundajatele
Pohjois-Atlantin kiertoliike AMOC (eesti keeles: Atlandi meridionaalne ümberpööramine Ringlus) transpordib soojust Põhja-Atlandi ookeanile ja aitab kaasa Põhjamaade suhteliselt leebemale kliimale. Globaalne soojenemine aeglustab AMOC tsüklit. On ebatõenäoline, kuid võimalik, et AMOC võib isegi suhteliselt väikese soojenemise tõttu peatuda. Selline muutus AMOC tsüklis võib muuta Põhja-Euroopa kliima külmemaks, kuna ülejäänud maailm jätkab soojenemist. Mõjud oleksid nähtavad toidu- ja energiatootmises ning inimeste elatusallikates, muu hulgas
https://www.ilmatieteenlaitos.fi/merivirrat
https://www.ilmatieteenlaitos.fi/tiedote/6TWTzExsFgEalSzhDcpkCw
https://pub.norden.org/temanord2026-504/
https://www.acccflagship.fi/wp-content/uploads/Tipping_points_Policy_Brief_suomi.pdf