Ajal, mil räägitakse üha enam sõjast ja valmisolekust, on oluline anda ruumi ka rahust rääkimisele. Mida rahu tähendab, kuidas seda hoitakse ja kuidas selle üle läbi räägitakse? Rahu edendamine on üks Rotary tegevuse põhivaldkondi ning seetõttu korraldasid Kesk-Helsingi Rotary klubid 27. oktoobril Rahuõhtu.
Meie kuberner Heldur Allese avas ürituse, tuletades meelde rahu tähtsust ja vajadust hoida pidevat dialoogi kõigi osapoolte vahel.
Esinejad olid:
- Kirsi Henriksson, Euroopa Liidu tsiviilkriisiohjamisoperatsioonide asejuht
- Anna Lundén, Rotary rahusaadik ning kommunikatsiooni- ja arenguekspert
- Salla Nazarenko, ajakirjanik ja Rotary rahusaadik
- Mikko Patokallio, vanemekspert, CMI – Martti Ahtisaari Peace Foundation
- Jorma Ala-Sankila, Soome välisoperatsioonide veteranide liidu esimees
Kirsi Henriksson andis hea ülevaate rahutöö pikaajalisest olemusest ning rõhutas, kui oluline on teha rahutööd juba praegu, isegi kui näiteks sõda Ukrainas veel kestab. Samuti saime parema ettekujutuse Euroopa Liidu käimasolevate operatsioonide ulatusest ja sadadest inimestest, kes töötavad kohapeal. Tsiviilkriisiohjamisel on väga lai ülesannete ring, mis toetab muu hulgas kohalikke ametiasutusi. Selline tegevus on kulukas ning selle rahastamise üle arutletakse Euroopa Liidus pidevalt. Kirsi meenutas siiski, et need kulud on väikesed võrreldes sõja või sõjaks valmistumise maksumusega. Soome kulutab kaitsekuludeks 7 miljardit eurot.
Kirsi Henriksson otse Brüsselist kaugelt
Anna Lundén ja Salla Nazarenko rääkisid oma kogemustest Rotary Peace Centeri õpingutel, Anna Ugandas ja Salla Bangkokis. Mõlemad rõhutasid rahvusvaheliste võrgustike loomise väärtust ning maailmapildi avardumist. Anna tõi esile ka kogukonnapõhise rahutöö olulisuse, mille kohta ta sai kogemusi Makerere slummipiirkondades tehtud lõputöö kaudu. Mõlemad pidasid tähtsaks noorte kaasamist rahutöösse ning rahu edendavate organisatsioonide koostööd.
Mikko Patokallio andis põhjaliku ülevaate rahutöö erinevatest etappidest, mis viivad sõjajärgse stabiilsuseni. Seda tööd tehakse pidevalt ka sõja ajal. Ta võttis protsessi kokku viie põhipunktina: 1) usalduse loomine, 2) kaasav rahu, 3) kokkulepitud meetmete elluviimine, 4) õiged tegevused õigel ajal ja õigete inimestega ning 5) kestlikud ühiskondlikud lahendused. Erinevate osapoolte ja organisatsioonide koostöö ning koordineerimine on seejuures võtmetähtsusega.
Jorma Ala-Sankila tutvustas Soome 70-aastast kogemust sõjalises rahutöös. See algas 1955. aasta Suessi kriisiga ning selle aja jooksul on eri riikides ja missioonidel teeninud üle 55 000 Soome rahuvalvaja. Enamasti jälgivad nad vaherahu või juba saavutatud rahu ning nende peamine ülesanne on tsiviilelanike kaitsmine ja piirkonna üldise julgeoleku tagamine. Soomlaste tugevusteks on kõrge haridustase, algatusvõime, usaldusväärsus ja madal hierarhia.
Õhtu lõppes kõigi esinejate ühise paneeldiskussiooniga, mida modereeris Mika Helenius. Ka publikul oli võimalus küsimusi esitada. Lõpetuseks paluti panelistidel kokku võtta, mida rotariaanid saavad rahu edendamiseks teha: olla avatud, tutvuda erinevate inimestega, vältida kapseldumist, hoida elavat arutelu rahu teemal, toetada põlvkondadevahelist dialoogi ning teha aktiivselt tööd rahu nimel.
Täname kõiki esinejaid ja aktiivset publikut.
Ürituse tuluga toetatakse Soomes elavate Ukraina noorte huvitegevust.
Tekst: Tarja Uitti, Finlandia Hall RK
Photos: Tarja Uitti ja Juha Artukka, Finlandia Hall RK
Mika Helenius, Anna Lunden, Heldur Allese, Salla Nazarenko ja Tarja Uitti