Rotary piirkonna 1420 tegevus põhineb kahel paralleelsel struktuuril: rahvusvahelisel organisatsioonil Rotary International, mille liikmed on üksikud klubid, ning teiselt poolt Soome seaduste alusel registreeritud ühingul, mis võimaldab näiteks kontode avamist ja ametlike lepingute sõlmimist. Selle Soome piirkonna ühingu juhtimises mängib olulist rolli piirinõukogu, mille ülesanne on toetada juhtkonda, määrata tegevuse suund ja tagada Rotary töö jätkuvus.
Vestlesime piirinõukogu liikme Sakari Karjalaineniga, kes selgitas nõukogu struktuuri ja rolli organisatsioonis.
Piirinõukogu koosneb praegusest kubernerist, eelmisest kubernerist, tulevasest kubernerist ja kubernerikandidaadist. Lisaks kuulub sinna 2–4 muud liiget, kes kõik on piirkonna Rotary klubide liikmed. Tegelikkuses on paljud neist kogenud endised kubernerid, kes toovad kaasa väärtuslikku kogemust.
Nõukogu koosolekutel osaleb ka piirkonna sekretär ning vajaduse korral ka finantskomitee esimees, kuna rahaküsimused on peaaegu iga koosoleku päevakorras. Sekretäril on tähtis roll ka praktilistes küsimustes, alates koosolekukutsetest ja kommunikatsioonist kuni piirkonna varade haldamiseni.
Piirinõukogu toetab kuberneri näiteks tegevuskava elluviimisel, komiteede töö juhtimisel ja rahandusküsimuste arutelul. Koosolekud järgivad aastaplaani ja on sageli seotud kevad- ja sügiskoosolekute, koolituste, ürituste ja eelarvetega.
– “Üks olulisemaid ülesandeid on tagada Rotary tegevuse jätkuvus. Piirinõukogu toimib iga kuberneri tugevana tugitiimina”, räägib Karjalainen.
Piirikonverents, mis on piirkonna kõige nähtavam üritus, valmistatakse ette eraldi toimkonnas, kuid piirinõukogu jälgib ettevalmistusi ja teeb lõplikud otsused.
– “Loomulikult osalevad tegevuses ka Eesti liikmed. Kuna nad valdavad tavaliselt hästi soome keelt, peetakse koosolekuid soome ja osaliselt inglise keeles. Tänu ZOOM-ile on sageli võimalik osaleda ka distantsilt, kuigi kohalolekut peetakse oluliseks”, ütleb Karjalainen.
Kontakt klubidega on keskne
Piirinõukogu on osa piirkonna juhtimisest, mille peamine ülesanne on klubide toetamine. Kontakt klubidega tekib mitmel viisil: klubi külastused, abikuberneride aruanded, komiteede kontaktid ning otsesed algatused kubernerile. Ka komiteede esimehed annavad regulaarselt aru piirinõukogule.
– “Klubide olukorra jälgimine on süsteemne. Nõukogu saab infot erinevaid kanaleid pidi ja suudab seetõttu reageerida vajadustele ja arenguettepanekutele”, kirjeldab Karjalainen.
Piirinõukogu toob otsustusprotsessi kogemusi ja vaatenurki erinevates etappides olevatelt juhtidelt. See võimaldab järjepidevust, kui endised ja tulevased kubernerid töötavad koos.
– “Minu arvates on see töö hea võimalus panustada oma kogemuse ja teadmistega Rotary tegevuse toetamiseks. On suur au teenida klubisid ja samal ajal aidata kaasa piirkonna eesmärkide saavutamisele”, võtab Karjalainen kokku.
Tekst: Sari-Leena Lund