[et_pb_section fb_built=”1″ admin_label=”Osio – yl\u00e4kuva” module_class=”jumbotron-page” _builder_version=”4.27.4″ background_image=”https:\/\/rotary.fi\/d1420\/wp-content\/uploads\/sites\/183\/2026\/03\/maisema-2.jpg” background_position=”top_center” global_colors_info=”{}”][et_pb_row module_class=” et_pb_row_fullwidth et_pb_row_fullwidth” _builder_version=”4.16″ width=”89%” width_tablet=”80%” width_phone=”” width_last_edited=”on|desktop” max_width=”89%” max_width_tablet=”80%” max_width_phone=”” max_width_last_edited=”on|desktop” make_fullwidth=”on” global_colors_info=”{}”][et_pb_column type=”4_4″ _builder_version=”4.16″ custom_padding=”|||” global_colors_info=”{}” custom_padding__hover=”|||”][et_pb_text admin_label=”Ymp\u00e4rist\u00f6n tila -p\u00e4\u00e4otsikko” _builder_version=”4.27.4″ text_orientation=”center” background_layout=”dark” global_colors_info=”{}”]<\/p>\n
[\/et_pb_text][\/et_pb_column][\/et_pb_row][\/et_pb_section][et_pb_section fb_built=”1″ admin_label=”Osio -ymp\u00e4rist\u00f6” module_class=”sisaltoalue_perus” _builder_version=”4.22.1″ custom_margin=”||0px||false|false” border_color_all=”#FFFFFF” border_style_all=”none” border_width_bottom=”1px” border_color_bottom=”#019FCB” global_colors_info=”{}”][et_pb_row _builder_version=”4.27.4″ _module_preset=”default” global_colors_info=”{}”][et_pb_column type=”4_4″ _builder_version=”4.27.4″ _module_preset=”default” global_colors_info=”{}”][et_pb_text admin_label=”It\u00e4meren tila otsikko” _builder_version=”4.27.4″ text_orientation=”center” global_colors_info=”{}”]<\/p>\n
[\/et_pb_text][et_pb_text _builder_version=”4.27.4″ _module_preset=”default” global_colors_info=”{}”]<\/p>\n
Inimtegevus kahjustab L\u00e4\u00e4nemere keskkonda mitmel viisil. V\u00f5\u00f5rliigid levivad uutele aladele laevaliikluse kaudu, toitained ja kahjulikud ained j\u00f5uavad merre maismaalt ja meretranspordist ning plastide ja s\u00fcnteetiliste kiudude kasutamise kasv p\u00f5hjustab merede risustamist. Laevaliiklus, ehitus, meretuulepargid ja muu mere kasutamine tekitavad ka veealust m\u00fcra ning muudavad hoovusi, lainetust, vee temperatuuri ja soolsust.<\/p>\n
[\/et_pb_text][\/et_pb_column][\/et_pb_row][et_pb_row column_structure=”1_2,1_2″ _builder_version=”4.27.4″ _module_preset=”default” global_colors_info=”{}”][et_pb_column type=”1_2″ _builder_version=”4.27.4″ _module_preset=”default” global_colors_info=”{}”][et_pb_text _builder_version=”4.27.4″ _module_preset=”default” global_colors_info=”{}”]<\/p>\n
Veehoiu eesm\u00e4rk aastaks 2027 on, et k\u00f5ik veekogud saavutaksid v\u00e4hemalt hea seisundi ning et veekogude seisundi halvenemist v\u00e4lditaks kogu Euroopa Liidus. Joonis n\u00e4itab Soome sisevete ja rannikuvee seisundit 2019. aastal. Roheline ja sinine t\u00e4histavad head ja v\u00e4ga head seisundit. Veekogude seisundit hinnatakse iga kuue aasta j\u00e4rel.<\/p>\n
L\u00e4\u00e4nemere seisundit j\u00e4lgitakse pidevalt. Seireprogrammides vaadeldakse eutrofeerumist, vee kvaliteeti, mereelustikku ja teisi mere heaolu n\u00e4itajaid. Tulemuste p\u00f5hjal hinnatakse iga valdkonna seisundit. Eesm\u00e4rk on saavutada hea seisund k\u00f5igis valdkondades.<\/p>\n
[\/et_pb_text][\/et_pb_column][et_pb_column type=”1_2″ _builder_version=”4.27.4″ _module_preset=”default” global_colors_info=”{}”][et_pb_image src=”https:\/\/rotary.fi\/d1420\/wp-content\/uploads\/sites\/183\/2026\/03\/itameren-tila-pintaveden-tila.png” title_text=”It\u00e4meren tila – pintaveden tila” _builder_version=”4.27.4″ _module_preset=”default” global_colors_info=”{}”][\/et_pb_image][\/et_pb_column][\/et_pb_row][et_pb_row column_structure=”1_3,1_3,1_3″ _builder_version=”4.27.4″ _module_preset=”default” global_colors_info=”{}”][et_pb_column type=”1_3″ _builder_version=”4.27.4″ _module_preset=”default” global_colors_info=”{}”][et_pb_image src=”https:\/\/rotary.fi\/d1420\/wp-content\/uploads\/sites\/183\/2026\/03\/fosfori-syke.png” title_text=”Fosfori – SYKE” _builder_version=”4.27.4″ _module_preset=”default” global_colors_info=”{}”][\/et_pb_image][\/et_pb_column][et_pb_column type=”1_3″ _builder_version=”4.27.4″ _module_preset=”default” global_colors_info=”{}”][et_pb_image src=”https:\/\/rotary.fi\/d1420\/wp-content\/uploads\/sites\/183\/2026\/03\/happi-syke.png” title_text=”Happi – SYKE” _builder_version=”4.27.4″ _module_preset=”default” global_colors_info=”{}”][\/et_pb_image][\/et_pb_column][et_pb_column type=”1_3″ _builder_version=”4.27.4″ _module_preset=”default” global_colors_info=”{}”][et_pb_text _builder_version=”4.27.4″ _module_preset=”default” global_colors_info=”{}”]<\/p>\n
Selleni on veel pikk tee. Seda n\u00e4itavad n\u00e4iteks Soome Keskkonnakeskuse (SYKE) 2023. aasta augustis avaldatud merep\u00f5hja fosfori- ja hapnikusisalduse kaardid. Hapnikukaardil t\u00e4hendab punane hapnikuvaest v\u00f5i hapnikuta merep\u00f5hja ja sinine head seisundit. P\u00f5hja vajunud orgaaniline aine laguneb, kulutades hapnikku ja vabastades fosforit. J\u00e4rgmisel suvel seotakse fosfor taas kasvavatesse vetikatesse. Fosfori j\u00f5udmist veekogudesse tuleb v\u00e4hendada ning v\u00f5imaluse korral seda ka eemaldada.<\/p>\n
Viimastel aastak\u00fcmnetel on vee temperatuuri t\u00f5us olukorda veelgi halvendanud.<\/p>\n
[\/et_pb_text][\/et_pb_column][\/et_pb_row][et_pb_row _builder_version=”4.27.4″ _module_preset=”default” global_colors_info=”{}”][et_pb_column type=”4_4″ _builder_version=”4.27.4″ _module_preset=”default” global_colors_info=”{}”][et_pb_text admin_label=”Teksti – linkit” _builder_version=”4.27.6″ _module_preset=”default” global_colors_info=”{}”]<\/p>\n
Teave L\u00e4\u00e4nemere ja veeolude kohta on saadaval mitmetel veebilehtedel, sealhulgas keskkonna- ja veeinfoportaalidel. [\/et_pb_text][et_pb_divider _builder_version=”4.27.4″ _module_preset=”default” global_colors_info=”{}”][\/et_pb_divider][\/et_pb_column][\/et_pb_row][et_pb_row _builder_version=”4.27.4″ _module_preset=”default” global_colors_info=”{}”][et_pb_column type=”4_4″ _builder_version=”4.27.4″ _module_preset=”default” global_colors_info=”{}”][et_pb_text admin_label=”vesist\u00f6jen tila otsikko ja johdanto” _builder_version=”4.27.7″ text_orientation=”center” global_colors_info=”{}”]<\/p>\n Euroopa Liidu veemajanduse eesm\u00e4rk on saavutada ja v\u00e4hemalt s\u00e4ilitada pinnavete ning merevete hea seisund. See eesm\u00e4rk on s\u00e4testatud veepoliitika raamdirektiivis. Klassifitseerimise alusel m\u00e4\u00e4ratakse kindlaks veekogumid, kus eesm\u00e4rkide saavutamiseks on vaja rakendada meetmeid. Seisundit hinnatakse uuesti iga kuue aasta j\u00e4rel.<\/p>\n [\/et_pb_text][\/et_pb_column][\/et_pb_row][et_pb_row column_structure=”2_3,1_3″ _builder_version=”4.27.7″ _module_preset=”default” global_colors_info=”{}”][et_pb_column type=”2_3″ _builder_version=”4.27.4″ _module_preset=”default” global_colors_info=”{}”][et_pb_text _builder_version=”4.27.7″ _module_preset=”default” hover_enabled=”0″ global_colors_info=”{}” sticky_enabled=”0″]<\/p>\n Soome Keskkonnaministeeriumi andmetel on veekogude seisund v\u00f5rreldes 2019. aasta eelmise hinnanguga j\u00e4\u00e4nud \u00fcldjoontes muutumatuks.<\/p>\n 79 protsenti j\u00e4rvedest ja 55 protsenti j\u00f5gedest on hea v\u00f5i v\u00e4ga hea \u00f6koloogilise seisundiga. Rannikuvete seisund on kehvem \u2013 vaid 6 protsenti rannikuvetest on heas seisundis. 97 protsenti p\u00f5hjaveekogumitest on hea keemilise seisundiga, kuid nende seisundis on m\u00e4rgata kerget halvenemist.<\/p>\n Kalade elavh\u00f5bedasisaldus \u00fcletab piirv\u00e4\u00e4rtust ligikaudu pooltes veekogumites. Lisaks on m\u00f5nes veekogumis m\u00f5\u00f5detud piirv\u00e4\u00e4rtusi \u00fcletavaid nikli, kaadmiumi ja perfluorooktaansulfonaadi (PFOS) sisaldusi.<\/p>\n Praegu avaldatud klassifitseerimistulemused on esialgsed. J\u00e4rgmine veekogude seisundi hinnang lisatakse piirkondlikesse veemajanduskavadesse aastateks 2028\u20132033, milles esitatakse konkreetsed meetmed veekogude seisundi parandamiseks.<\/p>\n [\/et_pb_text][\/et_pb_column][et_pb_column type=”1_3″ _builder_version=”4.27.4″ _module_preset=”default” global_colors_info=”{}”][et_pb_image src=”https:\/\/rotary.fi\/d1420\/wp-content\/uploads\/sites\/183\/2026\/07\/pintavesien-tila-suomi-2025.jpg” title_text=”pintavesien tila – suomi 2025″ _builder_version=”4.27.7″ _module_preset=”default” global_colors_info=”{}”][\/et_pb_image][et_pb_text _builder_version=”4.27.7″ _module_preset=”default” global_colors_info=”{}”]<\/p>\n Joonis. Soome pinnavete esialgne \u00f6koloogiline seisund 2026<\/p>\n [\/et_pb_text][\/et_pb_column][\/et_pb_row][et_pb_row column_structure=”2_3,1_3″ _builder_version=”4.27.7″ _module_preset=”default” global_colors_info=”{}”][et_pb_column type=”2_3″ _builder_version=”4.27.4″ _module_preset=”default” global_colors_info=”{}”][et_pb_text _builder_version=”4.27.7″ _module_preset=”default” global_colors_info=”{}”]<\/p>\n Samamoodi on Eestis 27 protsenti j\u00e4rvedest ja 58 protsenti j\u00f5gedest hea v\u00f5i v\u00e4ga hea \u00f6koloogilise seisundiga. Rannikuvete seisund ei ole hea. 99 protsenti p\u00f5hjaveekogumitest on hea keemilise seisundiga. Eesti andmed p\u00e4rinevad WISE Eesti riigiaruandest.<\/p>\n [\/et_pb_text][\/et_pb_column][et_pb_column type=”1_3″ _builder_version=”4.27.4″ _module_preset=”default” global_colors_info=”{}”][et_pb_image src=”https:\/\/rotary.fi\/d1420\/wp-content\/uploads\/sites\/183\/2026\/07\/pintavesien-tila-estonia-2025.jpg” title_text=”pintavesien tila – estonia 2025″ _builder_version=”4.27.7″ _module_preset=”default” global_colors_info=”{}”][\/et_pb_image][et_pb_text _builder_version=”4.27.7″ _module_preset=”default” global_colors_info=”{}”]<\/p>\n Joonis. Eesti pinnavete \u00f6koloogiline seisund 2025<\/p>\n [\/et_pb_text][\/et_pb_column][\/et_pb_row][et_pb_row _builder_version=”4.27.4″ _module_preset=”default” global_colors_info=”{}”][et_pb_column type=”4_4″ _builder_version=”4.27.4″ _module_preset=”default” global_colors_info=”{}”][et_pb_text admin_label=”teksti” _builder_version=”4.27.7″ text_orientation=”center” global_colors_info=”{}”]<\/p>\n Vete seisundit hinnatakse inimtegevusest p\u00f5hjustatud muutuste alusel. \u00d6koloogilise seisundi hindamine h\u00f5lmab bioloogilisi, f\u00fc\u00fcsikalis-keemilisi ja h\u00fcdromorfoloogilisi tegureid. Keskseks m\u00f5isteks on veekogum. Veed on jaotatud veekogumiteks, mille piires tuleb saavutada hea \u00f6koloogiline seisund.<\/p>\n Bioloogiliste kvaliteedin\u00e4itajate hulka kuuluvad f\u00fctoplankton, veetaimed, vetikad, makrovetikad, p\u00f5hjaloomastik ning kalad.<\/p>\n F\u00fc\u00fcsikalis-keemiliste n\u00e4itajate hulka kuuluvad \u00fcldfosfor, \u00fcldl\u00e4mmastik, pH ja vee l\u00e4bipaistvus. Lisaks v\u00f5idakse veekogumis m\u00e4\u00e4rata erin\u00e4itajaid, nagu aluselisus, ammooniuml\u00e4mmastik, happesus, hapnikuk\u00fcllastus, lahustunud hapnik, keemiline hapnikutarve (KHT), h\u00f5ljuvaine sisaldus, temperatuur, orgaanilise s\u00fcsiniku \u00fcldsisaldus (TOC), h\u00e4gusus, elektrijuhtivus, v\u00e4rvusarv, bakterid ja enterokokid, raud, fosfaatfosfor ning soolsus.<\/p>\n H\u00fcdromorfoloogiliste n\u00e4itajate hulka kuuluvad muu hulgas j\u00f5gede vooluhulgad, veetaseme muutused ning veekogu p\u00f5hja seisund.<\/p>\n <\/p>\n [\/et_pb_text][\/et_pb_column][\/et_pb_row][et_pb_row _builder_version=”4.27.4″ _module_preset=”default” global_colors_info=”{}”][et_pb_column type=”4_4″ _builder_version=”4.27.4″ _module_preset=”default” global_colors_info=”{}”][et_pb_text admin_label=”Teksti – linkit” _builder_version=”4.27.7″ _module_preset=”default” hover_enabled=”0″ global_colors_info=”{}” sticky_enabled=”0″]<\/p>\n Teave L\u00e4\u00e4nemere ja veeolude kohta on saadaval mitmetel veebilehtedel, sealhulgas keskkonna- ja veeinfoportaalidel.<\/p>\n https:\/\/www.syke.fi\/fi\/tietoa-meista\/uutiset\/uudet-ohjeet-jokien-jarvien-ja-rannikkovesien-tilan-luokitteluun <\/a> [\/et_pb_text][et_pb_divider _builder_version=”4.27.4″ _module_preset=”default” global_colors_info=”{}”][\/et_pb_divider][\/et_pb_column][\/et_pb_row][et_pb_row _builder_version=”4.27.4″ _module_preset=”default” global_colors_info=”{}”][et_pb_column type=”4_4″ _builder_version=”4.27.4″ _module_preset=”default” global_colors_info=”{}”][et_pb_text admin_label=”otsikko – Ilmastomuutos” _builder_version=”4.27.4″ _module_preset=”default” global_colors_info=”{}”]<\/p>\n [\/et_pb_text][et_pb_text admin_label=”Teksti – ilmastonmuutos it\u00e4merell\u00e4” _builder_version=”4.27.4″ _module_preset=”default” global_colors_info=”{}”]<\/p>\n Kliimamuutus on \u00fcks t\u00f5sisemaid keskkonnaprobleeme, millega inimkond silmitsi seisab. See on seotud bioloogilise mitmekesisuse v\u00e4henemise ning j\u00e4tkusuutmatute tarbimis- ja tootmisharjumustega.<\/p>\n Kliimamuutus L\u00e4\u00e4nemeres<\/strong><\/p>\n Kui talved muutuvad soojemaks ja sademed sagenevad, soojeneb L\u00e4\u00e4nemeri, j\u00e4\u00e4kate v\u00e4heneb ja vee soolsus langeb. Sarnast merd ei ole mujal maailmas.<\/p>\n Mere temperatuur on alates 1980. aastast t\u00f5usnud umbes 2 \u00b0C ja prognooside j\u00e4rgi t\u00f5useb P\u00f5hja-L\u00e4\u00e4nemeres veel 2\u20134 \u00b0C aastaks 2100. J\u00e4\u00e4katte ulatus v\u00f5ib v\u00e4heneda poole v\u00f5rra. See v\u00f5ib aidata tuultel hapnikku s\u00fcgavamatesse veekihtidesse segada, kuid samal ajal v\u00f5ivad mere enda protsessid suurendada hapniku tarbimist. Vesi kihistub tugevamalt, mis v\u00f5ib suurendada hapnikupuudust. Merepind t\u00f5useb ning talvised vihmad toovad merre rohkem toitaineid ja pinnast. Eutrofeerumine ja sinivetikate vohamine sagenevad.<\/p>\n https:\/\/itameri.fi\/itameren-tila\/ilmastonmuutos\/<\/a><\/p>\n [\/et_pb_text][et_pb_text admin_label=”Teksti – ilmastonmuutos ja AMOC” _builder_version=”4.27.4″ _module_preset=”default” global_colors_info=”{}”]<\/p>\n Kliimamuutus ja AMOC<\/strong> [\/et_pb_text][\/et_pb_column][\/et_pb_row][et_pb_row column_structure=”1_2,1_2″ _builder_version=”4.27.4″ _module_preset=”default” global_colors_info=”{}”][et_pb_column type=”1_2″ _builder_version=”4.27.4″ _module_preset=”default” global_colors_info=”{}”][et_pb_text admin_label=”Teksti – ilmastonmuutos ja AMOC” _builder_version=”4.27.4″ _module_preset=”default” global_colors_info=”{}”]<\/p>\n AMOC-i t\u00e4htsaimad soojad hoovused on Golfi hoovus ja P\u00f5hja-Atlandi hoovus. Golfi hoovus kannab sooja vett Kariibi merest piki P\u00f5hja-Ameerika idarannikut ja edasi kirde suunas P\u00f5hja-Euroopa poole. T\u00e4nu sellele on P\u00f5hja-Euroopa kliima pehmem kui samadel laiuskraadidel asuvates piirkondades, n\u00e4iteks Kanadas.<\/p>\n Kliimamuutuse t\u00f5ttu kaotab p\u00f5hja poole liikuv pinnavesi v\u00e4hem soojust ning s\u00fcsteemi seguneb \u00fcha rohkem magevett. Seet\u00f5ttu prognoositakse AMOC-i n\u00f5rgenemist. Kiire aeglustumine on v\u00f5imalik, kuid praegu peetakse seda ebat\u00f5en\u00e4oliseks.<\/p>\n [\/et_pb_text][\/et_pb_column][et_pb_column type=”1_2″ _builder_version=”4.27.4″ _module_preset=”default” global_colors_info=”{}”][et_pb_image src=”https:\/\/rotary.fi\/d1420\/wp-content\/uploads\/sites\/183\/2026\/03\/amoc-merivirrat.png” title_text=”AMOC merivirrat” _builder_version=”4.27.4″ _module_preset=”default” global_colors_info=”{}”][\/et_pb_image][\/et_pb_column][\/et_pb_row][et_pb_row _builder_version=”4.27.4″ _module_preset=”default” global_colors_info=”{}”][et_pb_column type=”4_4″ _builder_version=”4.27.4″ _module_preset=”default” global_colors_info=”{}”][et_pb_text admin_label=”Teksti – ilmastonmuutos ja AMOC” _builder_version=”4.27.4″ _module_preset=”default” global_colors_info=”{}”]<\/p>\n P\u00f5hjamaade raport AMOC-i ringluse v\u00f5imalike murdepunktide kohta kutsub \u00fcles tugevamale kliimaleevendusele, j\u00e4lgimisele ja valmisolekule<\/strong>.<\/p>\n 5. veebruaril 2026 avaldatud raport koondab teaduslikke teadmisi AMOC kokkuvarisemise v\u00f5imalike m\u00f5jude kohta P\u00f5hjamaades ning annab soovitusi poliitikakujundajatele<\/p>\n Pohjois-Atlantin kiertoliike AMOC (eesti keeles: Atlandi meridionaalne \u00fcmberp\u00f6\u00f6ramine Ringlus) transpordib soojust P\u00f5hja-Atlandi ookeanile ja aitab kaasa P\u00f5hjamaade suhteliselt leebemale kliimale. Globaalne soojenemine aeglustab AMOC ts\u00fcklit. On ebat\u00f5en\u00e4oline, kuid v\u00f5imalik, et AMOC v\u00f5ib isegi suhteliselt v\u00e4ikese soojenemise t\u00f5ttu peatuda. Selline muutus AMOC ts\u00fcklis v\u00f5ib muuta P\u00f5hja-Euroopa kliima k\u00fclmemaks, kuna \u00fclej\u00e4\u00e4nud maailm j\u00e4tkab soojenemist. M\u00f5jud oleksid n\u00e4htavad toidu- ja energiatootmises ning inimeste elatusallikates, muu hulgas<\/p>\n https:\/\/www.ilmatieteenlaitos.fi\/merivirrat<\/a> [\/et_pb_text][\/et_pb_column][\/et_pb_row][\/et_pb_section]<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Keskkonna seisundL\u00e4\u00e4nemere seisund on endiselt murettekitavInimtegevus kahjustab L\u00e4\u00e4nemere keskkonda mitmel viisil. V\u00f5\u00f5rliigid levivad uutele aladele laevaliikluse kaudu, toitained ja kahjulikud ained j\u00f5uavad merre maismaalt ja meretranspordist ning plastide ja s\u00fcnteetiliste kiudude kasutamise kasv p\u00f5hjustab merede risustamist. Laevaliiklus, ehitus, meretuulepargid ja muu mere kasutamine tekitavad ka veealust m\u00fcra ning muudavad hoovusi, lainetust, vee temperatuuri ja soolsust.Veehoiu […]<\/p>\n","protected":false},"author":26,"featured_media":0,"parent":13361,"menu_order":5,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"_et_pb_use_builder":"on","_et_pb_old_content":"","_et_gb_content_width":"","footnotes":""},"class_list":["post-13397","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"yoast_head":"\n
https:\/\/www.ymparisto.fi\/fi\/ympariston-tila\/vesi\/itameren-tila<\/a>
https:\/\/www.ymparisto.fi\/fi\/luonto-vesistot-ja-meri\/meri\/suomen-meriympariston-tila-2024<\/a>
https:\/\/itameri.fi\/itameren-tila\/merenpohjan-tila-2\/hapettomat-pohjat\/<\/a>
https:\/\/www.europarl.europa.eu\/topics\/en\/article\/20250428STO28142\/europe-swaters-key-challenges-and-eu-solutions<\/a>
https:\/\/www.vesi.fi\/teemasivut\/<\/a>
https:\/\/www.vesi.fi\/karttapalvelu\/<\/a><\/p>\nSoome ja Eesti pinnavete \u00f6koloogilisest seisundist<\/h3>\n
Soome veed<\/h4>\n
Eesti veed<\/h4>\n
Hinnang<\/h4>\n
https:\/\/helda.helsinki.fi\/bitstreams\/defcde15-ef25-4541-979f-c395a6e26380\/download<\/a>
https:\/\/water.europa.eu\/freshwater<\/a><\/p>\nKliimamuutus<\/h3>\n
Soome kliimat m\u00f5jutab tugevalt P\u00f5hja-Atlandi ringlus AMOC (Atlantic Meridional Overturning Circulation). Seda juhivad tuuled ja vee tiheduse erinevused. Ekvaatori l\u00e4hedal olev soe pinnavesi voolab p\u00f5hja poole, annab atmosf\u00e4\u00e4ri soojust ja muutub tihedamaks ning vajub s\u00fcgavamale. Samal ajal voolab k\u00fclmem vesi p\u00f5hjast l\u00f5una poole merep\u00f5hja l\u00e4hedal.
.
.<\/p>\n
https:\/\/www.ilmatieteenlaitos.fi\/tiedote\/6TWTzExsFgEalSzhDcpkCw<\/a>
https:\/\/pub.norden.org\/temanord2026-504\/<\/a>
https:\/\/www.acccflagship.fi\/wp-content\/uploads\/Tipping_points_Policy_Brief_suomi.pdf<\/a><\/p>\n